B12-vitamiin, mida nimetatakse ka kobalamiiniks, on vitamiin, mis imendub peensoole viimases osas maovalgu abil ning on vajalik punaste vereliblede küpsemiseks ja närvikiudude korrasoleku hoidmiseks. Sisaldus veres peegeldab toiduga saadava koguse, mao- ja sooleimendumise ning organismi arvestatavate maksavarude koosmõju. Seda mõõdetakse peamiselt siis, kui on vaja välja selgitada suurte punaste verelibledega aneemia või seletamatu tuimuse ja surina põhjus.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Madalad väärtused järgnevad kõige sagedamini loomseid toite vältivale toitumisele või häiritud imendumisele — atroofiline gastriit, sisefaktori autoimmuunne kadu, tsöliaakia või Crohni tõbi, mao- või niudesooleoperatsioon ning happesust pärssivate ravimite või metformiini pikaajaline kasutamine. Kõrgenenud väärtused puudutavad harva puuduse küsimust ja peegeldavad kõige sagedamini toidulisandeid või süste; nende puudumisel võib kõrge tase kaasneda maksahaiguse või verehaigustega. Kuna varud tühjenevad aeglaselt, võivad kaebused ilmneda tükk aega enne taseme langust ja alumise piiri lähedal olev tulemus võib jääda ebaselgeks. Üks referentsvahemikust väljas olev väärtus on põhjus analüüs korrata ja arstiga arutada.
Hiljutine toidulisandi tarvitamine, süst või vahetult enne vereproovi võetud B-grupi vitamiinide kompleks tõstab mõõdetud taset päevadeks kuni nädalateks ja võib varjata halba imendumist; rasedus ja suukaudsed rasestumisvastased vahendid kalduvad seda langetama. Piiripealseid tulemusi aitavad selgitada homotsüsteiin ja metüülmaloonhape, mis mõlemad tõusevad, kui rakutasandil on B12 tõesti puudu. Foolhapet loetakse selle kõrval, sest need kaks puudust annavad ühesuguse suurerakulise aneemia ja foolhape üksi võib verepildi korrastada, samal ajal kui närvikahjustus jätkub.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.