TSH ehk türeotropiin on hüpofüüsis toodetav hormoon, mis annab kilpnäärmele märku, kui palju hormooni vabastada. Kuna hüpofüüs reageerib kilpnäärmehormooni tasemele veres, liigub TSH sellele vastupidises suunas ja on kõige tundlikum varane märk kilpnäärme seisundi nihkest. See annab teavet hüpofüüsi ja kilpnäärme telje kohta tervikuna, mitte näärme kohta eraldi.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgenenud TSH tähendab kõige sagedamini, et hüpofüüs sunnib tagant kilpnääret, mis toodab liiga vähe: see on alatalitleva näärme pilt, sageli autoimmuunse päritoluga. Langenud TSH kaasneb kõige sagedamini kilpnäärmehormooni liiaga, olgu see pärit näärmest endast või asendusravi annusest, mis on seatud vajalikust suuremaks. Mõlemad suunad võivad ilmneda ka mööduvalt kilpnäärmega mitteseotud haiguse ajal ja järel, seetõttu nõuab üksik normist kõrvalekalduv väärtus kordusanalüüsi ja arsti hinnangut, mitte järelduse tegemist.
TSH järgib ööpäevarütmi, olles kõrgeim öösel ja madalaim pärastlõunal, seetõttu on kordusanalüüse parem võtta ligikaudu samal kellaajal; levotüroksiini annuse võtmise aeg seda oluliselt ei mõjuta, samas kui suures annuses biotiini sisaldavad toidulisandid, rasedus ja iga äge haigus võivad seda moonutada. Seda tõlgendatakse koos vaba T4 ja vaba T3-ga ning TPO antikehade ja türeoglobuliini antikehadega, kui nihke põhjus on küsimuse all.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.