See analüüs tuvastab antikehad kilpnäärme peroksüdaasi ehk ensüümi vastu, mida nääre kasutab kilpnäärmehormooni ülesehitamiseks. Nende olemasolu märgib kilpnäärmekoe vastu suunatud immuunprotsessi. See vastab küsimusele, miks kilpnäärme talitlus on häiritud, mitte sellele, kui tugevalt see häiritud on.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgenenud sisaldust leitakse enamikul autoimmuunse türeoidiidiga inimestel ja paljudel Gravesi tõvega inimestel ning seda esineb ka inimestel, kelle kilpnäärme talitlus on täiesti tavapärane, kus see viitab suuremale tõenäosusele, et aastate jooksul kujuneb välja alatalitlus. Madal või mittemääratav tase muudab autoimmuunse põhjuse vähem tõenäoliseks, kuid ei välista seda. Tulemuse kõrgus peegeldab immuunprotsessi, mitte kilpnäärme talitlushäire raskust, mistõttu korduvad mõõtmised lisavad vähe, kui positiivsus on juba kindlaks tehtud. Tõlgendamine kuulub arstile, kes näeb kõrval ka kilpnäärme talitlusnäitajaid.
Biotiini sisaldavad toidulisandid segavad tavalisi immuunanalüüse ja need jäetakse enne vereproovi andmist tavaliselt ära ning tulemused ei ole laborite vahel võrreldavad, sest analüüsimeetodid ja piirväärtused erinevad. Antikehade tase muutub aeglaselt ega sõltu kellaajast, söögikordadest ega hiljuti võetud kilpnäärmeravimi annusest. Tulemust loetakse koos TSH ja vaba T4-ga ning türeoglobuliini antikehadega siis, kui esimene analüüs on negatiivne, kuid autoimmuunhaigust siiski kahtlustatakse.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.