SHBG on maksas toodetav kandevalk, mis seob veres testosterooni ja estradiooli ning määrab, kui suur osa neist ringleb piisavalt vabana, et kudedele mõjuda. Seda mõõdetakse suguhormoonide üldsisalduse tõlgendamiseks, mitte omaette sihtväärtusena. Maksavalguna peegeldab see ka maksa ja ainevahetuse seisundit.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgenenud SHBG kaasneb kõige sagedamini kõrge östrogeenitasemega seisundite, kilpnäärme ületalitluse, maksahaiguse, väikese kehakaalu või toitumise piiramisega; see vähendab vaba fraktsiooni, mistõttu testosterooni üldsisaldus võib näida piisav, kuigi kaebused püsivad. Langenud SHBG-d nähakse kõige sagedamini rasvumise, insuliiniresistentsuse, kilpnäärme alatalitluse ning androgeenide või glükokortikoididega kokkupuute korral. Kummaski suunas kõrvalekalle muudab pigem testosterooni üldsisalduse tõlgendust, kui tähendab midagi iseseisvalt. Üks referentsvahemikust väljas olev väärtus on põhjus analüüs korrata ja arstiga arutada, mitte järeldus.
Sisaldus muutub koos kehakaalu, alkoholitarbimise, kilpnäärme seisundi ja suukaudse östrogeeniga ning püsib päeva jooksul piisavalt stabiilsena, et paastumine on vähetähtis. Naistel muutub see menstruaaltsükli jooksul ja tõuseb raseduse ajal märkimisväärselt. Seda loetakse koos testosterooni üldsisalduse ja estradiooliga ning koos LH ja FSH-ga, kui küsimus on selles, millisel telje tasemel madal vaba androgeeni tase tekib.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.