Lipoproteiin(a) mõõdab teatud kolesterooli kandvat osakest, mis sarnaneb LDL-iga, kuid millele on külge kinnitunud lisavalk apolipoproteiin(a). Selle sisaldus on suuresti pärilikult määratud ja püsib elu jooksul üsna stabiilne, mistõttu see kõneleb südame-veresoonkonna riski pärilikust komponendist, mitte praegusest toitumisest või eluviisist. Tavaliselt mõõdetakse seda üks kord, et paigutada inimese lähterisk ülejäänud lipiidipildi kõrvale.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgenenud väärtused peegeldavad kõige sagedamini pärilikku varianti, mis toodab seda osakest rohkem, ja on rahvastiku tasandil seotud südamearterite varasema ateroskleroosiga ning aordiklapi ahenemisega. Väärtused võivad tõusta ka neeruhaiguse ajal, kilpnäärme alatalitluse korral ja pärast menopausi. Madalatel väärtustel ei ole teadaolevat tervislikku tähendust ja neid ei käsitleta leiuna. Kõrgenenud tulemus kirjeldab pikaajalist riski, mitte käimasolevat sündmust, ja kuulub arstiga peetavasse vestlusesse üldise riskipildi üle.
Sisaldus ei sõltu peaaegu üldse söömata olekust, kellaajast ega hiljutisest söögikorrast, kuid parasjagu kestev põletikuline haigus või infektsioon võib seda ajutiselt tõsta, mistõttu haiguse ajal leitud kõrget tulemust tasub pärast täielikku paranemist üks kord korrata. Määramismeetodid erinevad selle poolest, kas tulemus antakse massina või osakeste arvuna, mis teeb eri laborite tulemuste otsese võrdlemise raskeks. Seda loetakse koos LDL-kolesterooli, non-HDL-kolesterooli ja apolipoproteiin B-ga, kuna need kirjeldavad aterogeensete osakeste koormust, millele see lisandub.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.