LDL-kolesterool on madala tihedusega lipoproteiinide kantav kolesterool — need on osakesed, mis toimetavad kolesterooli maksast kudedesse. Seda esitatakse seetõttu, et just need osakesed kuhjuvad arteriseintesse, ning väärtus näitab, kui palju kolesterooli kantakse aterogeensel kujul. Enamikus laborites arvutatakse see teiste lipiidinäitajate põhjal, mitte ei mõõdeta otse.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgem LDL-kolesterool peegeldab kõige sagedamini toitumise, kehakaalu, geneetika ja kehalise aktiivsuse koosmõju ning märkimisväärselt kõrged väärtused tõstatavad perekondliku hüperkolesteroleemia küsimuse, eriti kui sugulased haigestusid varakult. Samuti tõuseb see ravimata hüpotüreoosi, valgukaoga kulgeva neeruhaiguse, kolestaasi ja teatud ravimite korral. Madalad väärtused ei ole tavaliselt tähelepanuväärsed, kuigi väga madalad tulemused võivad kaasneda alatoitumuse, maksahaiguse, hüpertüreoosi või päriliku mustriga. LDL on riskimarker, mitte diagnoos; mida konkreetne väärtus tähendab, sõltub üldisest südame-veresoonkonna riskist, mis on arstiga arutamise teema.
Nüüdisaegsed arvutusvalemid taluvad ka mittepaastuproovi, kuid hiljutine rasvane söögikord ja kõrged triglütseriidid muudavad arvutatud väärtuse vähem usaldusväärseks ning äge haigus, vigastus või rasedus nihutavad lipiide nädalateks. Seda loetakse koos üldkolesterooli, HDL-kolesterooli, triglütseriidide, non-HDL-kolesterooli, apolipoproteiin B ja lipoproteiin(a)-ga, mis kirjeldavad osakeste arvu ja pärilikku riski, mis LDL-il üksi võivad märkamata jääda. See on ka näitaja, mida jälgitakse lipiide langetava ravi, näiteks statiinide ja esetimiibi ajal.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.