Fibrinogeen on plasmavalk, mida maks toodab hüübimise lõppsubstraadina ja mis muundatakse fibriiniks, millest moodustub verehüüve ise. Ühtlasi on see ägeda faasi reaktant, mistõttu selle sisaldus tõuseb osana üldisest põletikuvastusest. Seega kõneleb tulemus nii hüübimisvõimest kui ka seda tootvast maksast.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgemad väärtused peegeldavad kõige sagedamini käimasolevat põletikku, infektsiooni, koekahjustust, rasedust või suitsetamist ning püsivalt kõrget taset käsitatakse ka kardiovaskulaarse riski markerina. Madalamad väärtused osutavad kõige sagedamini vähenenud tootmisele kaugelearenenud maksahaiguse korral, tarbimisele tugeva verejooksu või dissemineerunud intravaskulaarse koagulatsiooni ajal või harvaesinevale pärilikule puudulikkusele. Kumbki suund on leid, mida tuleb korrata ja arstile näidata, mitte diagnoos.
Proov nõuab korrektselt täidetud tsitraatkatsutit, sest alatäidetud või hüübinud katsuti moonutab tulemust; hiljutine põletik, rasedus, suukaudsed rasestumisvastased vahendid ning antikoagulant- või trombolüütiline ravi nihutavad seda kõik. Seda loetakse koos C-reaktiivse valgu ja erütrotsüütide settimiskiirusega, kui küsimus on põletikus, ning koos hüübimisaegade ja trombotsüütide arvuga, kui küsimus on veritsuses.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.