Üldkolesterool on kogu vere lipoproteiiniosakestes kantava kolesterooli summa — peamiselt LDL-is ja HDL-is, väiksema panusega triglütseriidirikastest osakestest. Kolesterool ise on rakumembraanide struktuurne koostisosa ning sapphapete, steroidhormoonide ja D-vitamiini eellane. Näitaja on lipiiditranspordi ja pikaajalise südame-veresoonkonna riski ligikaudne kokkuvõte.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgenenud väärtused peegeldavad kõige sagedamini toitumise ja geneetika koosmõju ning märkimisväärselt kõrged tulemused tõstatavad perekondliku hüperkolesteroleemia küsimuse; samuti tõstavad seda hüpotüreoos, kolestaas, nefrootiline sündroom, halvasti kontrollitud diabeet ja mõned ravimid. Madalad väärtused on iseenesest harvemini murettekitavad, kuid võivad kaasneda hüpertüreoosi, maksahaiguse, malabsorptsiooni või raske haigusega. Kuna üldnäitaja segab kokku aterogeensed ja kaitsvad fraktsioonid, võib normaalne üldkolesterool varjata madalat HDL-i või kõrget LDL-i ning kõrgenenud väärtus ei ole iseenesest diagnoos. Arst hindab seda üldise südame-veresoonkonna riski kontekstis.
Väärtused nihkuvad hiljutise haiguse, raseduse, kehakaalu muutuse ja kilpnäärme seisundi tõttu ning langevad mööduvalt ägeda infektsiooni või müokardiinfarkti järgsetel nädalatel; kehaasend ja pikk žgutiaeg võivad neid veidi ülespoole nihutada. Statiinid, näiteks atorvastatiin ja rosuvastatiin, langetavad seda, mõned antipsühhootikumid ja antidepressandid aga tõstavad. Üldkolesterooli loetakse koos LDL-kolesterooli, HDL-kolesterooli, triglütseriidide ja non-HDL-kolesterooliga ning kui riskihindamine vajab suuremat täpsust, lisatakse apolipoproteiin B või lipoproteiin(a).
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.