Aluseline fosfataas on ensüüm, mida leidub paljudes kudedes, kõige rohkem maksa sapiteedes ja luud moodustavates rakkudes. Vere sisaldus peegeldab nende kahe allika ühist panust, väiksema osa annavad sool ja raseduse ajal platsenta. See kõneleb korraga nii sapi voolust kui ka luude ainevahetusest, mistõttu seda ei loeta kunagi üksi.
Selle markeri kohta pole veel näite.
Kõrgenenud väärtused tulenevad kõige sagedamini kas takistatud sapi voolust, olgu maksa sees või suuremates sapiteedes, või suurenenud luuaktiivsusest, nagu paranevate luumurdude, D-vitamiini puuduse või Paget'i tõve korral. Mõõdukas tõus on raseduse ajal normaalne ning märgatavad tõusud on normaalsed lastel ja noorukitel, kelle luud kasvavad. Madalad väärtused on harvad ning võivad kaasneda kilpnäärme alatalitluse, tsingipuuduse või harvaesineva päriliku ensüümipuudulikkusega. Referentsvahemikust väljas olev tulemus on arstile lähtepunkt, et teha kindlaks, millisest koest see pärineb.
Rasvane söögikord vahetult enne vereproovi võib näitu tõsta, mistõttu analüüs tehakse tavaliselt tühja kõhuga, ning lähtetaset mõjutavad nii veregrupp kui ka vanus. Selle päritolu eristatakse GGT järgi, mis tõuseb koos maksavormiga, kuid mitte luuvormiga, ning sapiteede probleemi kaalumisel tõlgendatakse seda koos bilirubiini, ALAT-i ja ASAT-iga.
Viitevahemikud on üldised täiskasvanute väärtused ja sõltuvad laborist, meetodist, vanusest ning soost. Ainult orienteerumiseks, mitte diagnoosimiseks — arutage tulemusi oma arstiga.